Nabarõngad, needid ja ehted peaksid olema hüpoallergeensed. Piercing-ehted koosnevad eri metallidest, mis varieeruvad nii tugevuse kui ka allergeensuse poolest. Esmane valik peale augustamist võiks olla kirurgiline roostevaba teras ja titaan, mis põhjustavad kõige vähem allergilist reaktsiooni. Plaatina ja pallaadium on samuti ohutud alternatiivid. Hiljem, augu paranedes võib allergia puudumisel julgelt kanda kullast ja hõbedast nabarõngaid.
1 Toode
Set Descending Direction
View as Grid List
Filter
1 Toode
Set Descending Direction
View as Grid List

Nabarõngaste ja augustamise ajalugu.

Esimesed ülestähendused naba augustamisest on vanast Egiptusest. Nabasid võisid augustada vaid vaaraod ja nende perekonnad. Madalama klassi inimesi ootas selle reegli rikkumise korral surm. Siiski, mõnikord harva kui lihtinimese tütar sündis "täiusliku nabaga" lubati tal see augustada ning seeläbi tõsta oma sotsiaalsest staatust ühiskonnas. Nabarõngad on ajapikku populaarsust kogunud ja naba augustamine järjest kasvanud. Suurimaks mõjutajaks on olnud pop-kultuur(muusikavideod ja moeetendused), kust naba ehtimise idee suurema vaatajaskonnani jõudis. Tänapäeval on naba augustamine üks levinumaid augustamise viise pärast kõrvarõngaauke. Nabarõngas on eriliseks lisandiks inimese stiilile, mis muudab lihtsa välimuse hoopis põnevamaks.

Nabarõngas ja augustamise ohutus.

Nüüdisaegne augustamise praktika rõhutab keha augustamise materjalide ohutut kasutamist. Selleks töötatakse välja spetsiaalseid töövahendeid. Keha augustamine on invasiivne protseduur, millega kaasnevad riskid, sealhulgas allergiline reaktsioon, põletik, liigne armistumine ja ootamatud füüsilised vigastused. Nende vältimiseks ja vähendamiseks on vajalik kohene korralik hooldus ja hoolikas järelhooldus. Aukude paranemisprotsess sõltub needi asukohast: mõned augud võivad paraneda juba kuuga, aga näiteks nabaneedi paranemise protsess võib venida kahe aastani. Kindlasti peaks augustamist läbi viima korralikku õppe saanud spetsialist.

Sidebar