Kõrvarõngad on olnud juba aastasadu mitmetes kultuurides olulisel kohal kõrvade kaunistamise ehetena. Algselt olid need küll rohkem meeste kui perekondliku vara hoidjate ja kandjate kasutuses. Hiljem aga on need maailma eri paigus kuulunud mõlema sugupoole ehetevalikusse, kuid enamasti on nende kandjateks saanud siiski naised. Kõige vanemad teadaolevad kõrvarõngad on 7500-8200 aastat vanad ja on leitud Mongooliast. Nende puhul oli tegemist jadeiidist 2,5-6 cm suuruste rõngastega. Sumerite kultuurist on tuntud paksenenud kuusirbi kujulised kõrvarõngad, mida kandsid just naised. Egiptusest on leitud kõrvarõngaid, mis pärinevad 19. dünastiast. Bütsantsi kõrvarõngad on mõjutanud ehete stiili kogu Vahemere ääres ja islamistlikus Lähis-Idas. Rooma perioodil olid naiste kõrvarõngasteks värviliste kividega kaunistatud metallist kettad. Erinevad Aafrika kultuurid ammutasid inspiratsiooni loomade, lindude ja looduse detailidest ning mustritest, olles loojateks just suurtele, värvikatele ja eripärastele kõrvarõngastele, mida ilmestasid suled, kivihelmed, luud ja mustritega puidudetailid.

Antud tooted puuduvad valikust

Kõrvarõngad, nende stiil ja tüübid.

Kuju poolest on kõrvarõngaid alates väikestest minimalistlikest täpikestest kuni suurte rippuvate kaunistustega ehete ja rõngasteni. Kõrvarõngaste disainil ja vormil õigupoolest polegi piire- kindlasti leidub igaühele oma stiiliga sobivaid kõrvakaunistusi, millega välimusele viimane lihv anda. Võibolla tähtsaim aspekt, mis nende valimisel määravaks saab, on hoopis nende kinnitusviis. Augustatud kõrvadele on väga palju erinevaid variante: inglise lukuga, ketiga, liblikkinnitusega, konksuga, kruviga, hingega, prantsuse kinnitusega jne. Ilma augustamata kõrvadele on valik piiratum, põhiliselt leidub klambri, klõpsu ja magnetiga kõrvarõngaid. Nagu ka kõige muu puhul, on kõrvarõngaste disainid ja moed pidevalt muutuvad. On olnud aegu kui olid moes suured ja värvikad hipilikud kõrvarõngad ning aegu kui just minimalistlikud vaevumärgatavad lihtsate vormidega ehted südameid vallutasid. Samas on alati hinnatud ja armastatud klassikalist kuju ja vormi, nagu näiteks kullast pärl- ja teemantkõrvarõngaid, mis oma elegantsusega annavad kaunilt peene tulemuse.

Kas valida kullast või hõbedast kõrvarõngad?

Materjali valikul tuleks eelkõige lähtuda kõrvarõngaste kandja stiilist. Kõige levinumad on ikkagi kuld ja hõbe. Kuld on kõige vähem allergeensem ehtematerjal, mille kaunis sära püsib õige hooldusega lõpmatuseni. Tänapäeval kasutatakse ligikaudu 50% kogu maailmas kaevandatavast kullast ära ehtetööstuses. Eeskätt armastataksegi kulda ehtematerjalina oma vastupidavuse pärast, lisaks püüab ta kindlasti pilku ning tema kuldne sära paistab väga kaugele. Võrreldes teiste metallidega on kulda ka väga lihtne töödelda ning ta ei lagune ega hävine. Ehete valmistamiseks kasutataks enamasti 585 prooviga kulda. Hõbe on kulla kõrval vähemalt sama populaarne ehtematerjal. Enamasti valitakse seda just oma kauni hõbevalge sära ja taskukohasema hinna poolest. Hõbedal on erinevate ainete ja niiskusega kokku puutudes soodumus oksüdeeruda ehk muutuda tumedamaks- õigete puhastusvahenditega aga on see kergesti puhastatav. Tänapäeval kasutataks hõbeehete katmiseks nano- ja roodiumkatet. Nanokate toob esile hõbedale iseloomuliku helevalge tooni, roodium aga on tugev kattemetall, mis annab säravhallika läike, mõlemad kaitsevad hõbedat oksüdeerimise ja mikrokriimustuste eest. Ehete valmistamiseks kasutatakse üldjuhul hõbedat prooviga 925(sterling hõbe).

Sidebar